Publikatsioonid
 
Loovteraapiad | Suunad _ muusikateraapia  
 

Muusikateraapia

Muusika ja teraapia? Mis neid seob?

Muusika on inimese heaolu, kunstilise eneseväljenduse, loovuse, tervise ja hingelise ülenduse teenistuses olnud erinevates kultuurides aegade algusest (Horden 2000). Austraalia aborigeenide tarkusetera - Kõigepealt loodi naine. Maailm sündis tema laulust“ -  avab ühe tillukese valgustahu maailma sümboolsele loomisele muusika kaudu metatasandil. Sarnaselt sünnib iga inimolendi subjektiivne maailm kõikvõimsas ning kaitstud keskkonnas, milleks on emaüsa. Esmased muusikalised kogemused on igal inimolendil pärit sellest ürgturvalisest loksuvast ja hõljuvast ürghällist. Esimesed heli-, liikumise ja puudutuskogemused rajavad ajukoorde esmased sügavad salvestised – mustrid ja sõnumid, kuidas ning missugustes vormides elu ja elusolemine heliseb (Decker-Voigt 2006). Just seepärast on muusikal võime puudutada oma nähtamatu käega inimest väga sügavalt ja avada turvalised vooluteed ka kõige õrnematele või süvaraevukatele tundejõgedele, ka neile, mis ajas kaua tammi taha kinni jäänud. Lisaks on muusikal võime nähtamatult siseneda saladusi täis hingekoobastesse, kuhu tavasilmad sisse ei näe, ning viia sinna julguse- ja lootusetulukesi valgustamaks näivalt lahendamatuid olukordi, situatsioone, mis sinna peitu pugenud erinevatel põhjustel.

Muusika ravivat jõudu ja ravitoimeid on kasutatud nii vanades kõrgkultuurides (Hiina, India, Egiptus, Kreeka) kui loodusrahvaste seas nii hingehädade kui füüsiliste haiguste tervistamiseks. Esimeste muusikaterapeutide hulka võib lugeda preestrid ja šamaanid, kes oma maagiliste laulu- ja tantsurituaalide abil juhtisid ravitsetavad transsi ja püüdsid  ühendust saada jumaluste ja vaimudega, kes aitaksid inimesest tervenemise saavutamiseks kurjad jõud välja ajada. Tänapäeval on muusika tervendavatelt mõjudelt ja toimetelt müstiline loor langenud tänu sellealastele muusikapsühholoogia  ja muusikameditsiinilistele teadusuuringutele.

Mis on muusikateraapia?

Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on raskendatud väga erinevatel põhjustel, millest peamisteks on psüühilised takistused, kõnehäired või arengupeetus. Muusika on seejuures vahendiks, mitte eesmärgiks.

Mille poolest muusikateraapia erineb teistest teraapiatest?

Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Sõnaline kommunikatsioon võib mõnikord täiesti puududa. Seanss haarab kliendi muusikalisse kogemusse erinevatel viisidel. Põhilised meetodid ja tehnikad, mida kasutatakse teraapiliste eesmärkideni jõudmiseks, on seotud muusika aktiivse kuulamise, improviseerimise, muusika taasesitamise ja komponeerimisega. Lisaks muusikale leiavad muusikateraapias sekundaarse rakenduse ka teised kunstimeediumid, nagu liikumine, tants, rollimängud narratiivid, lugulaulud, poeesia, kirjandus, joonistamine, maalimine jt. käelised tegevused.

Keda muusikateraapia aidata saab?

Muusikateraapia on sobilik teraapivorm igas eas inimesele alates raseduse toetamisest kuni siit maailmast lahkumiseni erinevate häirete või haiguste puhul, näiteks psüühilised häired, psühhosomaatika, emotsionaalsed ja käitumishäired, füüsilised puuded, sensoorsed häired, arenguhäired, sõltuvusprobleemid, suhtlemisraskused, elukriisid, lein, läbipõlemised jne. Muusikateraapias luuakse tingimused eneseväärikuse ülesehitamiseks, tunnete turvaliseks väljendamiseks, stressi juhtimiseks ja leevendamiseks, õppimisprotsessi parandamiseks, füüsiliste harjutuste toetamiseks jne. Järjest suuremat populaarsust on saavutamas preventiivne muusikateraapia inimeste eneseavastamise ja enesearengu soodustajana tervise säilitamisel. Muusikateraapilisi võtteid integreeritakse edukalt meeskonna- ja organisatsioonitöösse spontaansuse, loovuse ning novaatorluse edendamiseks.

Kas klient peaks olema muusikat õppinud ja muusikas enam-vähem „kodus“?

Selleks, et muusikateraapias osaleda, ei ole vaja olla muusik ega muusikaliselt haritud. Muusikateraapia seansid kujundatakse alati kliendikeskselt kliendi vajadusi ja teraapia eesmärke koos arvestades. Muusikaterapeudid usuvad, et kõigil inimestel, vaatamata vanusele ja muusikalisele taustale, on baasvõimeid muusikaliseks väljenduseks ja muusika vastuvõtmiseks.  See loomulik kaasasündinud side muusikaga, mis ei eelda mingeid erilisi andeid ega rohket harjutamist, kaasneb üldise inimarengu ja tema saavutustega ning teeb inimesest argipäeva tasandi muusikaharrastaja ja armastaja. Enamusel inimestest on võime mängida lihtsaid pille, laulda ja häälitseda, reageerida muusika elementidele ja liikuda muusikas, tajuda helide vahelisi suhteid, samuti mäletada, kujutleda muusikat ning kirjeldada muusika läbi saadud kogemust.

Kliinilistes situatsioonides kohtavad muusikaterapeudid tihti kliente, kelle on füüsilised või vaimsed puuded, mille aredamiseks sekkutakse just nende muusikalise baasvõimete ja potentsiaalide kaudu. Palju infot saadakse klienti hinnates ja vaadeldes, missugused muusikalised baasvõimed kliendil puuduvad või ei ole piisaval määral välja arenenud. Näiteks, suhtlemisrakustega klient ei ole võimeline laulma, artikuleerima laulusõnu, kordama rütmi või meloodiat või helijärgnevusi või osalema muusikalises ansamblis.

Muusikateraapias pakutakse kliendile turvalist keskkonda, milles tegevused ja muusika kohandatakse kliendi võimetele ja oskustele. Püütakse vältida kõike, mis tekitab mittevajalikku kahju või valu. Nii teraapilistes tegevustes, muusikastiilides kui väljendusvahendi valimisel jäävad alati esikohale kliendi eelistused ja muusikalised maitsed.

Kes sobib muusikaterapudiks?

Muusikaterapeudi kutse valivad inimesed on tavaliselt muusikud, kel on siiras soov kasutada oma armastust, abistamisvajadust ja muusikalist annet teiste inimeste aitamiseks. Sageli on tegemist võrdse huviga nii muusika, psühholoogia kui meditsiini valdkonnas.

Kus muusikateraapiat rakendatakse?

Muusikateraapia ja muusika teraapiline kasutus on väga laiahaardeline. Muusikaterapeudid on leidnud üle maailma rakenduse erinevates haiglates, kliinikutes, koolides, ravipedagoogilistes asutustes, sotsiaalteraapilistes kogukondades, vanglates, päevakeskustes, päevakodudes, rehabilitatsioonikeskustes, treeninguasutustes, lastekodudes, vanadekodudes, hooldekodudes, sanatooriumides, erapraksises, ülikoolides jne.

Eestis hakati laiemalt muusikat teraapiliselt kasutama 1980-ndate teisel poolel. Eesti Muusikateraapia Ühing asutati 1990. aastal. Muusikateraapia rakendusvaldkondadest on Eestis enim arenenud muusikateraapia kasutamine töös erivajadustega inimestega, samuti muusika teraapiline kasutamine vaimse ja füüsilise tervise rehabilitatsioonis.  Muusikateraapia psühhoteraapias on samuti hoogsalt oma juuri rajamas psühhiaatriahaiglate juures, vanglates, mitmetes laste- ja hooldekodudes.  Tööpõld on üsna hoogsalt laienemas ka ühiskonna probleemsete sihtgruppide ja riskigruppide toetamise suunas (sõltuvushäired, AIDS, emotsionaalsed ja käitumishäired jne.). Üha populaasrsust on võitmas muusikateraapiline preventsioonitöö enesearengugruppides.

Esimesena loovteraapiatest sai muusikateraapia akadeemilisel tasemel täienduskoolitus tuule tiibadesse 1991. aastal Tallinna Ülikooli juures. Muusikateraapia suuna väljaarendamisele Eestis on rohkelt energiat ja hingejõudu panustanud muusikaterapeut Alice Pehk baaskursuse käivitamise ja edasiarendamisega Tallinna Ülikooli juures aastast 1995.  Täienduskoolitus on olnud täiselujõus käesoleva ajani ning muusikateraapilisi võtteid on omandanud paljud huvitatud õpetajad, muusikud, lasteaia kasvatajad, sotsiaaltöötajad jt elukutsete esindajad, rakendades muusikateraapilisi võtteid tänuväärselt oma erialaga seotud tööl. 1996. aastal alustas TPÜ Psühholoogia osakonna juures kaaheaastane muusikateraapia lisaeriala programm, millest käesolevaks hetkeks on kujunenud Kunstide Instituudi kunstiteraapiate kõrvalaine muusikateraapia suund.

Autor: Eve Lukk

Kirjandusallikad:
Decker-Voigt, H.-H. (2006) Muusikaga ellu. Muusika raseduse ajal ja varases nooruses. Tallinn: Eres
Horden, P.(2000) Music as Medicine. The History of Music Therapy Since Antiquity. Aldershot: Ashgate.


       
Copyright © All rights reserved
Keiu tee 15, Randvere küla, Viimsi vald, Harjumaa, 74016, Estonia | eestiloovteraapiad@gmail.com